Kunagi andis koolis õppejõud tekstianalüüsi eesmäriga tutkimiseks säärase vana kohtuprotokolli:
Penningi walla kohhus
Anno 1885 a.
Tema Jummala armust Keisriherra
Aleksander II käsul
P r o t o k o l l
Astus sisse Mäe tüddruk ja kaebas, et Kattenbergi Karla on temma peale aida laka otsast kussnud.
Sai sisse kutsutud Kattenbergi Karla. Temma kostis. Ega minna üksi ei kussnud. Mäidu Jürri kussi ka.
Sai sisse kutsutud Mäidu Jürri. Tema kostis. Egga minna ei kussnudki, minu munn olli muidu wäljas.
Kohus mõistis
---------------------
Kattenbergi Karlale üks rubla kullas trahvi kussemise eest ja Mäidu Jürrile munni eest.
Eesistuja
xxx
Huvitav lugemine mitmes mõttes. Tekstis kasutatud täna vulgaarse konnatotsiooniga sõna tol ajal sellist alatooni ei kandnud, sündis ametlikes kohtudokumentides kasutada küll. Inimloomuses on vahepeal keelest vähem muutunud. Oma süü pisendamiseks proovitakse ikka leida keegi, kes on veel suurem või vähemalt kaassüüdlane.
Nimeliselt on ära toodud vaid mehed. Nimetu hageja Mäe tüdruk võib olla nii Mäe talu peretütar, aga ise arvan, et pigem Mäe talu teenijatüdruk.
Tubli tüdruk, et julges seista enda eest. Seda eriti arvestades, et kohtu silmis oled vaid Mäe tüdruk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar