Mul on elamises kolm korrust ning kokku kolm terrassi ja rõdu. Ingliskeeles saab need kõik kolm kokku võtta mõistega outdoor space. Kolmas korrus tegelikult sisuliselt ainult katuseterrassist koosnebki. Koduses kõnepruugis ütleme me selle kohta enamasti lihtsalt "katus". Minge vaadake, kas katusel on mõni maasikas valmis saanud, viin pesuresti katusele, lähen katusele päikest võtma. Esimese korruse outdoor space on klassikaline terrass, kuhu pääseb elutoast ja millelt saab edasi astuda murule. Kui seal on vaja midagi toimetada, siis kasutame selle kohta kas sõnapaari "maja taga", mis võtab kokku terrassi asukoha või "alumine terrass" siis, kui on vaja sellega seonduvat konkreetselt katuseterrassist eristada. Selle loo sündmused, ma ütleks lausa kriminaalsed lood, toimuvad teisel korrusel, kus on väike rõdu, kuhu pääseb trepihallist. Seda nimetamegi kas "väikeseks rõduks" või "teise korruse rõduks".
Väiksel rõdul seisab mul ise eelmisel kevadel valgeks värvitud kahe tooli ja lauakesega IKEA õuemööbli komplekt. Kuna väike rõdu jääb maja taga kasvava uhke tamme varju, siis taimi on seal keeruline pidada, kuigi ma ikka ja jälle seda teha proovin. Sel kevadel istutasin rõdukastidesse ilusad peiulilled, mis nüüd juba vaikselt surema hakkavad. Lilledele seal ei meeldi, aga lindudele meeldivad need kastid väga. Talvel käivad kastides istumas pisikesed põõsalinnud. Ühel suvel oli keegi lillekasti jätnud pooleldi söödud surnud hiire. Kahtlustan, et tegu oli ühega varestest, kes mitu suve seal kõrval tamme otsas pesitsesid. Sel aastal vareseid ei tulnud. Natuke oli isegi kurb. Nad olid kuidagi nagu omaks juba saanud, kuigi head naabrid nad meile küll polnud — lisaks sellele hiireloole kippusid nad mul katusel ära sööma maasikad, kui mõni mari vähegi punaseks hakkas minema, lärmasid hirmsasti ja kiusasid kassi, kui see oma nina mõnele kolmest terrassist julges pista.
Suvel meeldib mulle hommikuti esimese asjana väikesele rõdule astuda, et nuusutada õhku, vaadata ilma ja mis naabruskonnas toimub. Paar nädalat tagasi oli öösel väikesele rõdule tekkinud pisike mullahunnik. Alustasin juurdlust. Mulla päritolu polnud keeruline kindlaks teha, sest ühte peiulillede kastidest oli kaevatud auk. Kes augu kaevas, jäi selgusetuks. Varesepaari sel aastal pole, väikeste põõsalindude jaoks oleks see aga olnud liiga suur kaevamistöö. Ainus näriline, keda ma aastate jooksul teise korruse rõdul näinud olen, ongi vareste toodud surnud hiir. Loomade jaoks oleks rõdu veidi keeruline ronimine. Vanem laps tuli ka sündmuskohta vaatlema. Leidsime mõlemad, et asi on sus.
Kui ma täna hommikul ärkasin, kostis väikeselt rõdul väga valju ja väga kahtlast lärmi. Keegi kolistas rõdupiirdega ja tegi imelikke hääli. Hiilisin vaikselt lähemale ja mis ma näen: rõdupiirdel keksivad kaks harakat, kädistavad üle küla ja kaevavad kordamööda lillekastis, ise õnnelikud nagu kassipojad. Tamme otsas istus publikuks meie hoovi abipolitseinik musträstas, kes kõike jälgib ja kõige peale, mis talle vähegi kahtlane tundub, alarmi laseb. Harakate tegevus ei tundunud talle eriti meeldivat, sest kogu ordeal`i saateks tegi ta umbes sama kõva häält kui harakad kahekesi kokku. Filmisin asjast vanemale lapsele, kes eile maale sõitis, saatmiseks 15-sekundilise video. Lõppude lõpuks oli ka tema lillekastijuurdlusesse väga invested.
Laps: "Appi, harakas ongi culprit!"
Mina: "Lähedalt vaadates on väga ilusad linnud. Suured ja läikivad. Tundub, et lambistes kohtades kaevamine on hea strat ja nad on nii palju munch`i välja kaevanud."
Nüüd mõtlen, et äkki peiulilled ei sure väikesel rõdul mitte selle pärast, et neile tammevari ei meeldi, vaid hoopis kuna harakad neid tuuseldamas armastavad käia. Mulle tundub, et harakad elavad maja taga tamme otsas vanas varesepesas, aga päris kindel olla ei saa, sest puu on lehtes ja läbi võra on pessa halvasti näha.
Siis ma tahtsin veel seda ütelda, et ma loodan, et need outdoor space, strat, munch jt väga silma ei riiva ja kõrva ei kriibi. Selliste keelelaenudega kodune suhtlus on vaid ajastu märk. Nagu saksa keele mõjud mu vanaema keelekasutuses, vene keele laenud mu ema, soome omad ema ja ka minu omas. Need mõjud tulevad ja lähevad. Mul on kahju, et ma vanaema keelekasutust ainult rohkem meelde jätta ja üles märkida ei mõistnud, kui selleks võimalus oli.
 |
| Foto on tehtud maja taga ehk alumisel terrassil. Selle kevade projekt oli sealne mööbel valgeks värvida. Läks väga palju kihte värvi, kuigi kruntisin ja puha |
