Minu sünni ime

 On mu sünnipäevanädalavahetus ja maha tuli selle talve viimane lumi. Mu ema räägib ikka, et kui ma sündisin, oli tema haiglasse minnes maas lumi ja külm lõikas nagu žiletiga. Kui ta minuga haiglast koju tuli, puhus soe tuul ja õitsesid lilled.

"Appi, kui sinised silmad sel lapsed on ja kust ta ükskord ometi endale kingi saab," mõtles ema mind esimest korda vaadates. Öeldakse, et kui naisel on teine varvas esimest pikem, hakkab ta mehest üle olema. Minul on esimesest varbast pikemad nii teine kui kolmas. Keeruline on olnud see mu tee siin maailmas läbi käia, aga seda mitte kingade pärast. Aprillikuu muutlik ilm andis mu emale rahutu meelega lapse, kes päevagi ilma midagi uut kogemata elada ei suuda.

Kass on pool hommikut terrassi ukse juures mu peale lõuanud, et ma lume sulataks ja ilma ära parandaks. Kui nüüd minu sünni ime või aastaaegade vaheldumise vääramatu kord peaks homme sooja tooma, hakkab ta igatahes arvama, et tema lõugamine töötas.

Šokikõned

 Tõstke käsi, kes on veel umbes selliseid kõnesid saanud.

"Tere, siin Eesti Politsei."
/pulss ja vererõhk sööstavad noolena üles nagu Bitcoin`i väärtus 2013. aasta esimestel kuudel/
"Kas teile kuulub sõiduk numbrimärgiga xxx xxx?"
/pulss ja vererõhk jätkavad tõusu. Käid mõttes läbi võimalikke sigadusi, mis sa viimasel ajal liiklused oled korda saatnud. Tegelikult nagu ei olegi midagi, aga kindlasti on võimalik selle mitte midagi eest 3000 eurot trahvi saada/
"Kas teil oleks võimalik oma autot liigutada? See on hetkel pargitud kanalisatsioonikaevu luugi kohale ja tehnikutel oleks vaja seda luuki avada."

***

"Tere, kas ma räägin xxx-i emaga?"
/tekib kerge infarktieelne seisund/
"Siin helistab koolõde."
/südar/
"xxx-iga juhtus väike õnnetus."
/teine südar/
"Õmmelda pole vaja ega midagi. Lihtsal huul on veidi katki. Kukkus vahetunnis õues palli mängides."

Tore, et selliseid kõnesid tehakse. Nii saab selle asemel, õhtul kodus last nähes üks südar saada, päeval neid juba kaks tükki.

***

Personalijuht saadab reede pealelõunal kutse esmaspäeva hommikul kella 10-ks tema kabinetti ilmuda. Kutse pealkiri on "Räägime" ja täpsustav sisu puudub. Veedad nädalavahetuse töökassasse arvelevõtmise tingimusi lugedes. Esmaspäeva hommikul selgub, et sondeeritakse pinda, kas oleksid huvitatud ettevõtte brändisaadikuks hakkamisest.

***

Kunagi aastaid tagasi helistas toonane poiss-sõber ja alustas:
"Tead, mul juhtus väike õnnetus..." peale mida kõne katkes. Tagasi helistades oli telefon väljas. Pärast selgus, et ta oli hakanud ise pastat tegema ja munakarp kukkus maha. Tahtis ütelda, et ma töölt tulles poest mune tooks, aga poole lause pealt sai telefonil aku tühjaks.

Lihtsalt, kui poest on vaja mune tuua, siis võibki öelda, et palun too poest mune. Muud mul polegi. Tänan tähelepanu eest!

Lõpmata paksu toruisolatsiooni paradoks

 Seoses ühe  hiljuti esile kerkinud praktilise olukorraga meenus mulle ülikooliajast täiesti ebapraktiline ja hüpoteetiline, aga üks minu lemmikprobleem. Selleks on lõpmata paksu isolatsiooni paradoks. Aastate jooksul olen seda vahel sobivas seltskonnas sobiva taustaga inimestega, kui muu vestlusteema lubab seda lauda tuua, ka jaganud, aga keegi mu kaasnohikutest ei kipu sellest üldsegi nii vaimustuses olema kui mina. Kuna isegi mu kaasinsenerid selle paradoksi osas mingit vaimustust üles ei näita, saan ma aru, et see kedagi tegelikult ei huvita. Aga man, mulle meeldib see probleem nii väga, et mind ei huvita, kas see kedagi huvitab või mitte. Ma lihtsalt panen selle siia kirja.

Kui meil on toru, milles liigub soe vedelik, on soojuskaod torust seda suuremad, mida suurem on toru soojust kaotav pind. Kui soojuskadude vältimiseks toru isoleerida, siis suureneb ka toru pind. Mida paksem isolatsioonikiht torule ümber panna, seda suuremaks toru pind läheb. See tähendab, et lõpmata paksu isolatsioonikihi korral muutuvad soojuskaod lõpmata suureks, sest ka toru pind on nüüd lõpmata suur.

Kui professor Mikkal meile omal ajal loengus seda vahvat paradoksi tutvustas, tekitas see probleem minus vaimustust ja hämmingut samal ajal. Umbes nii nagu kraanikausi äravoolutorust alla minev vesi kassis. Kuidas selline asi üldse saab võimalik olla? Mis must maagia see veel on? Nagu äravoolu kaduv kraanivesi kassi igapäevaelu tegelikult ei sega, ei vajanud lõpmata paksu toruisolatsiooni paradoks lõppkokkuvõtes ka seletust. Alles 20 aastat hiljem suutsin ma selle enda jaoks ära seletada.

Soojuskadude arvutamise valem, nagu ka kõik teised valemid, mida meile loengutes õpetati, on tegelikud mudelid mitte absoluutne tõde selle kohta, kuidas universumis asjad käivad. Need teoreetilised mudelid on väga kasulikud praktiliste probleemide igapäevaseks lahendamiseks. Lahendamiseks tavatingimustel, üldjuhul, enamlevinud situatsioonides jne. Lõpmata paks isolatsioonikiht ei ole kindlasti mingi tavapärane olukord ja selle pärast ei tohi antud mudelit sellistel juhtudel ka kasutada.

Tänan tähelepanu eest!