Üksvahe pakkus Lufthansa Marrakeshi hea hinnaga pileteid. Ma hakkasin kohe uurima, kui turvaline seal üksikul valgel naisturistil võiks olla. Allikad ütlesid, et kui ööbida respektaablis riad`is ehk kohalikus külalistemajas ja ise mõistlik oled, on üsna turvaline. Edasi uurisin erinevatest majutusportaalidest riad`e ja proovisin hinnata, kui respektaabliks nad võiksid kvalifitseeruda. Selleks ajaks, kui Maroko plaan mu peas kindlamat kuju hakkas võtma, olid odavad lennupiletid muidugi juba ära ostetud.
Aga Marrakeshi riad`ide fotosid vaadates oli nende arhitektuur ja sisekujundus mulle jõudnud meeldima hakata. Otsustasin, et mulle on koju ka veidi mauride eksootilist esteetikat vaja. Tellisin magamistuppa Etsy kaudu Marokost käsitööna valmistatud laelambi. Sarnaseid lampe pakkus Etsys päris mitu müüjat. Ma tellisin selliselt, kelle lamp küll teiste omadest veidi kallim, aga saatmine tasuta ja kogu asi kokku seega kõige sootsam oli. Järgmisel päeval hakkas müüja lambi eest raha juurde nõudma, et tema ikka ei saa seda ilma postikuluta saata enam, sest Hormuzi väin on blokeeritud ja mis kõik veel. Minu meelest käib see Hormuzi trall siiski Marokost piisavalt kaugel, aga eks kütusekriis muudab maailma väikseks, seda küll. Müüjale vastasin igal juhul, et lakkugu panni, mina juurde ei maksa. Saatku lamp kokku lepitud tingimustel või kandku raha tagasi. Tõesõna, nagu olekski otse kuhugi Marrakeshi turule sattunud.
Paar päeva oli vaikust. Tuletasin ennast müüjale meelde ja uurisin, et kuidas siis jääb: lamp või raha tagasi? Müüja ütles, et annab mulle järgmisel päeval teada. Ülejärgmisel päeval andis teada -- seda muidugi küsimise peale -- et läheb uurib teisest logistikafirmast saatmise kohta. Ma ei viitsinud enam edasi põrgatada temaga seda palli ja otsustasin, et kui Etsys ette nähtud aeg kaupa saamata täis tiksub, esitan claim`i lihtsalt. Etsy on siiski piisavalt respektaabel portaal, kus asju ajada.
Aga oh imet, enne kui see kuupäev kukkus, saabus kuller koos minu udupeene lambiga. Ja pakitud polnud see mitte mingisse tavalisse pappkasti vaid punutud korvi. Nagu oleks Mooseslaps saadetud mulle mööda Niilust. Ühes korvipooles hoian nüüd oma poolikuid käsitööprojekte ja teises erinevaid koristustarvikuid, mis mul muidu pilla-palla saunaruumis vedelesid.
Mooseslapse üles panekut lükkasin õige mitu kuud edasi. Isegi nii kaua, et jõudsin juba Maroko reisi alternatiiviks valitud Fääri saartel ära käia. Esiteks oli laepaneeli tüübliaugu puurimiseks lööktrelli vaja ja lambi juhtmestik vastas mingile standardile, mille ühendamine meie maja kaabeldusega tahtis mult süvenemist.
Nüüd käisin lõpuks kohalikus tööriistalaenutuses lööktrelli toomas. Seal küsitles omanik mind sellise põhjalikkusega, nagu oleks ma Ämari lennubaasi sisse jalutanud ja hävitajat tahtnud rentida. Mida ma ikka selle trelliga teha tahan? Kaks tundi hiljem viisin trelli tagasi. Siis tahtis teada, et kas lamp ikka jäi lakke. Ma näitasin pilti ja ütlesin, et isegi pirn läks põlema, kui lülitit vajutasin.
