Käisin lasketiirus. Käisin selle pärast, et viimasest korrast oli möödas juba päris mitu aastat ja tulirelvad on mulle vastumeelsed. Võiks isegi öelda, et mul on kerge foobia. Sellised asjad kipuvad ajaga süvenema ja on hea hoida oma hirmuga kerget kokkupuudet, et see väga hulluks ei läheks. Minu instruktor sõnastas selle umbes nii, et elus võib ette tulla igasuguseid situatsioone ja mõnikord ka selliseid, kus on parem mitte liiga tulirelvi võõrastav olla. Selline oli enne tiiru minekut olnud ka minu enda mõttekäik.
Üldiselt oli nii, nagu eelmisest korrast mäletasin. Pumppüss on ikka ebameeldiv ja parim relv on Glock 17. Ei imesta, et nii politsei kui sõjavägi seda kasutab ja see nii levinud on.
Kodus hakkasin kohe ahnelt Glocki ajalugu neelama. Patrick Deville kirjutas kunagi Alexandre Yersini kohta umbes nii: katkul on tema nimi -- Yersinia pestis. Gaston Glockist lugedes mõtlesin mina: surmal on nüüd tema nimi. See ei ole küll ilus mõte, aga just nii ta mulle pähe tuli.
Glock 17 disainis Gaston Glock. See oli üldse esimene tulirelv, mille ta elus disainis ning see osutus kohe üliedukaks. Gaston Glock oli siis 52-aastane. Päris mees metsast ta muidu polnud. Glock oli selleks ajaks tugeva materjaliteaduse taustaga insener ja firmaomanik, tema meeskonda kuulus veel teisigi insenere.
1999. aastal elas Glock üle tapmiskatse. See oli tellimustöö, mille taga üks tema kolleeg. Mõrvar ründas Glocki kummivasaraga ja 70-aastane maailma tuntuimaid tulirelvaloojaid sai saatuse irooniana tast võitu hoopis tänu oma rusikatele.
Gaston Glock suri mullu detsembris 94-aastasena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar