Mu nooremal lapsel oleks sellest aastast pidanud koolis algama käsitöötunnid, aga ta on nüüd esimene aastakäik, kellel need on asendatud sooneutraalse tehnoloogiaõpetusega. Saab näha, mis nad seal õpivad. Ma loodan, et midagi elulist. Kuidas IKEA lauda kokku panna näiteks. Või küttekollektorite kohta. Kui hakkavad puust võtmehoidjat treima, oleks võinud pigem jääda silmuskudumine ja muu taoline, nagu mul omal ajal oli.
Vastakad tunded siinkohal. Kuigi enamus minu põlvkonna tüdrukuid ütleb, et on kooli käsitöötundidest saanud kaasa midagi trauma taolist, siis mina sain näiteks pigem asjalikud baasoskused hobile, mida vahel vähem vahel rohkem aktiivselt tänaseni harrastan. Hetkel koon ilmade jahenemisega võidu kampsunit ja loodan selle enne esimest lund veel valmis saada. Samas mõtlen, et äkki oleks võinud midagi muud õppida. Näiteks siis, kui seisan silmitsi küttekollektoritega.
Panin pühapäeval kütte sisse. Iseenesest poleks veel vaja olnud, ma kütan praeguste välitemperatuuridega kaminaga maja ära küll. Eriti siin poolsaarel, kus meri ilma päris kenast pehmendab. Kui mu sisemaal elavad sõbrannad täna hommikul kergeid miinuskraade ja härmas muru raporteerisid, siis minu auto termomeeter näitas samal ajal viite soojakraadi. Mõtlesin ikkagi, et parem küte varem tööle panna, sest kui midagi pekkis on, jõuab veel enne suuri külmasid ära lahendada. Kui väljas on juba -5, siis ma maja enam kaminaga ära ei küta. Ma olen 90. alguse küttekriisi üle elanud ja rohkem toas talvejopes teed juua ei taha.
Neli tundi hiljem oli selge, et alumise korruse põrand soojaks ei lähe ja midagi ongi pekkis. Hea, et väljas veel -5 pole. Eks lisaks koolis saadud teadmistele silmuskudumisest on elu mulle midagi vahepeal juurde ka õpetanud ja tõmbasin kohe kollektoride kapi lahti. Seal oligi üks niimoodi lekkinud ja paigast ära lennanud, et ma ei saa aru, kuidas see füüsikaliselt üldse võimalik on. Karta on, et praegu pool Eestit paneb kütet sisse ja neist pool avastab, et midagi on pekkis, ehk küttepoistel on poole jõuluni tööd. See kollektoriteema on suhteliselt tüüpiline probleem ja neid pole vist raske ka ise vahetada, aga kui oled silmuskudumisele spetsialiseerunud, võib veidi olla küll.
Esiteks ma googledaks selle kohta 3 tundi mingeid videosid välja. Siis läheks ehituspoodi ja tooks jupid (1,5 tundi). Siis vaatan veel 1,5 tundi videosid, siis prooviks neid vahetada ja avastaks, et olen poest valed jupid toonud. Sõidaks uuesti poodi (kokku 2,5 tundi). Siis vahetan neid veel 2,5 tundi. Nah, ma parem ootan küttepoiste järjekorras ja koon kampsunit sel ajal.
Ühesõnaga ma loodan, et vähemalt praegune põlvkond õpib põrandakütte kollektorite kohta nüüd koolis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar