Ega see tükki küljest võta

 Mul on teismeast saadik randmel imelik poolesentimeetrine arm. Arvatavasti tekkinud mingi tundmatu putuka hammustusest. Vähemalt nii on seda aastate jooksul kaks-kolm nahaarsti väitnud. Olen seda vahel ikka arstidele näidanud, sest arm oli selline ebatavaline ja ega ma ei teagi, kes mind täpselt hammustas ja mis viiruseid-baktereid ta oma hammustamisorgani küljes võis kanda. Ega see näitamine tükki küljest võta. Viimane kord käisin erakliinikus, sest seal sisuliselt puuduvad järjekorrad, ruumid on meeldivad ja personal ei paista olevad ületöötamisest pinges nagu see meditsiinis tihti kipub olema. Või on siis piisavalt hästi makstud, et pingeid mitte välja näidata.

Igatahes viimane kord arvas arst, et annab mulle siiski selle armikesega saatekirja riiklikusse süsteemi. Las nad vaatavad ka, äkki tasub teha armile siiski histooloogiline uuring. Mõtlesin jällegi, et mis seal ikka, ega see siis ka tükki küljest võta, kui korra Põhja-Eesti regionaalhaiglas ära käin. Kui kabineti uksest sisse sain, uuriti, mis mul mureks. Tõstsin käe ja näitasin rannet. Järgmisel hetkel olin läbivaatuslaual pikali, minu ümber sebisid tuimestussüstla ja erinevate töövahenditega inimesed ja valmistusid mult just nimelt tükki küljest ära võtma.
Mina: "Ee..."
Arst: "Jah?"
Mina: "Ma tavaliselt tulen ootamatustega hästi toime, aga see lõikus tuli siin isegi minu jaoks kuidagi äkki. Mulle saatekirja andes öeldi, et las nad vaatavad seda armi, kas tasub eemaldada ja histoloogiline uuring teha."
Arst: "Jah, kui saab kohe lõigata, ega me siin teeme ikka kohe ära. Pole mõtet venitada, ootate muidu jälle järjekorras."
Mina: "Aa..."

Arst õpetas parajasti üht oma noort kolleegi välja, kes ka opereeris. Žiletiga. Arst soovitas oma noorel kolleegil lõigata pigem rohkem kui vähem, sest sellistel hammustusel pidavat tihti põletikuvall ümber olema. Ma ütlesin selle peale tuimestuse kohta, et parem ka rohkem kui vähem ja rohkem ei vaadanud, mida nad seal toimetavad.
Õmblemise ajal hüüatasid nii arst kui tema noor kolleeg korraga: "Oih!"
Mina: "Kas ma peaksin muretsema?" ja üritasin uuesti natuke vaadata. Midagi ei näinud, lina oli ees.
Arst: "Ei, niit läks ainult katki."

Kogu asi võttis vist aega umbes 10 minutit. Histoloogilise analüüsi tulemused pidid ilmuma digilukku nii kuu-pooleteise pärast. Kui peaks tulema halb leid, siis helistatakse. Kuna sellest armist arsti  hinnangu kohaselt halba leidu tõenäoliselt oodata pole, ei oota ka mina eriti, et keegi peaks helistama.

Nüüd on mul randmel poolesentimeetrise armi asemel kahesentimeetrine kolme õmblusega haav, mida saaks vabalt halloween`i-kostüümi elemendina kasutada, aga selleks ajaks peaks see juba ära paranema.