Mõtlesin, et lähen ostan endale mõne väikese snäki. Poest tulin välja süles porilauad vanema lapse rattale, tuub sellist Nivea kätekreemi ja tuub sellist Nivea näokreemi, mis mujalt on müügilt hakanud ära kaduma, kaks suurt tokki puuvillast lõnga, ühes hõbeniit sees -- mitte, et mul neid oleks vaja olnud, aga riiulisse ka ei suutnud jätta --, kilo veisekonte puljongi keetmiks, kolm paari Puma spordisokke hinnaga 2,50 paar ja suur mikrokiudlappide rull, kokku 30 lappi rullis, mis tegi ühe lapi hinnaks 26 senti ja ilma ühegi snäkita. Eelmine kord käisin seal kevadel ja tulin poest 15-eurose villase vaiba ja Baltic Agro ürdisegude seemneketastega, mis maru hästi kasvama läksid. Ma olen neid hiljem igalt poolt otsinud, et juurde osta, aga kusagil pole. Isegi Baltic Agro enda e-poes mitte.
Ma ei saa aru, kuidas selline koht üldse eksisteerida saab, eriti kuna tegu on väikese tegijaga konkurentsitihedal turul. Sortiment on meeletu ja hoopis teistsugune. Seal võib osta kõike juveelidest kalastustarveteni. Isegi elektrilisi veekeedukanne on müügil vähemalt 10 erinevalt tootjalt. Pooltest ma pole midagi kuulnud ja pooled on tuntud brändid. Mõnelt muidugi mitu mudelit. Kaubavalik on nagu üks 80. lõpu ja 90. alguse väikelinna suur unistus, aga kuidagi nii, et see kõik kokku on kuidagi väga äge.
Saalis toimetab lisaks ringi tohutult töötajaid, kellele kõigile tuleb palka makta. Proovisin vaikselt arvutada, kui palju raha seal korraga kauba all kinni on ja andsin alla. See Excel ei taha mu peas kuidagi kokku minna. On kaks võimalust: kas neil on tööl mõni täiesti geniaalne ostuinimene või tegu on mingi rahapesuskeemi suitsukattega. Samas, kui ma meenutan seda ajajärku oma elust, mille kohta ma pool naljaga ütlen, et ma töötasin poes, siis ega tööstuskaup oligi see, mille kasumimarginaal oli tohutu. Toidukauba juurdehindlus oli selle kõrval üsna olematu, kuigi enamasti arvatakse, et jaeketid sinna mingeid meeletuid protsente juurde panevad.
Toiduosa on Rõõmus ka nõrgem. Valikut on küll palju ja tooted jällegi huvitavad, aga osta pole nagu midagi. Hinnad on kallid, seda isegi võtteldes teiste poodide praeguste niigi kõrgete toiduhindadega. Rõõmu kaubamaja imele lisab müstilisust veelgi asjaolu, et nad opereerivad veel oma suurkööki. Kritiseerin kasumlikkuse seisukohalt mõttes nende kulinaarialetti, kus Rõõmu köögi omatoodete müüki kannibaliseerivad teiste tootjate valmistoidud. Samas ju nad ikkagi teavad, mida teevad, kui on suutnud nii meeletu sortimentiga mitu aastakümmet äri teha ja üle elada naabrusesse tekkinud Selverid, Maximad ja teised sellised mängijad.
Igal juhul on mul nüüd 759 + 593 meetrit puuvillast lõnga, mis tuleb selle sügise ja talvega ära heegeldada. Ma juba veidi ootan seda pimedat vaikset kamina ees istumise aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar