Kurg ja kardulas

 Me peame rääkima lindude söömise traditsioonist siinsetel aladel. Pikalt ilustamata alustan kohe väheteada faktist, et siinmail on olnud kure söömine loomulik ja levinud. Seda ka mõisnike ja rikkama linnarahva hulgas seni, kuni Christoph Kolumbus Ameerikast tagasi jõudis ja sealt kaasa toodud kalkun kure jõukamate ringkondade toidulaual välja vahetas. Vaesemates peredes söödi kurge veel pikalt. Isegi palju pikemalt kui arvata võiks. Liiga kõva häälega sellest siiski ei räägitud.

Minu kadunud kaasa alustas oma kooliteed 80ndatel ühes Läänemaa maakoolis. Koolikohustus oli sealsete metsade ja rabade vahelt koolipinki vedanud ka ühe poisi kõrvalisemast talukohast. Kui õpetaja uuris, mida lapsed eelmisel õhtul kodus sõid, tunnistas poisi lapsesuu valehäbi tundmata: "Kurge ja kardulast".

Leedus, imekaunil Kura säärel või Nida poolsaarel, kuidas keegi eelistab, söödi kure asemel kajakat. Elu polnud ka seal lihtsamate killast. Tänapäeval kajakas küll süüa ei sünni. Kui meie oleme see, mida sööme, siis meie toit on omakorda see, mida sööb meie toit. Nüüdsed prügitoidulised linnakajakad on midagi muud kui endiste aegade merekalanuumal olnud linnud.

Tegelikult on kurja juur omnivoorsed loomad ja linnud. Nad kipuvad toituma ei tea millest. Minu elus on palju korduvaid mustreid ja kordused on ka see rütm, mille abil ma leian elus oma tasakaalu ja loon teinekord pidepunkti oma sõnades. Kordused on vahend, mille abil ma kaitsen jagan oma veendumusi. Ma olen ikka rääkinud ja räägin ikka ja uuesti, et religioossed tekstid on parim toiduhügieeni õpik. Ega juutide jumal Jahve ei juhatanud vanas testamendis ilmaasjata oma rahvast sööma vaid loomi, kes mäletsevad mälu ja sellega seoses välistanud omnivoorse sea liha söömist. Sellel on hea põhjus ja see põhjus on sama, miks peab näiteks lastud karu liha enne tarbimisse suunamist hoolika veterinaarkontrolli läbima. Sellel põhjusel on nimi: keeritsuss. 

Kui nüüd lindude juurde tagasi tulla, siis pole vaja kajakat süüa. Keeritsussi sealt ei saa, aga kõigesööjate, eriti kontrollimatutes tingimustes kasvanud kõigesööjate, söömine pole siiski hea mõte. Eestis on hakatud järjest enam rääkima viimaste aastate kasvava nuhtluse, kormoranide, küttimisest ja toiduks tarvitamisest. Pean tunnistama, et isegi mulle, kes ma meeleldi erinevaid eksootilisi ja uusi toite proovin, ei ole mõte kormorani söömisest esimese hooga kuigi meeldiv. Lõpuks taandub siiski kõik vist võimalustele, kultuurilisele taustale ja hea retsepti leidmisele.

Kas sina sööksid kormorani? Aga kurge ja kardulast?

***

Viiteid ja allikaid:

Muu hulgas sellest, kuidas kalkun kure eestlaste toidulaual välja tõrjus, saab kuulata sellest Eesti lugude sarja loost: https://vikerraadio.err.ee/1608801403/eesti-lugu-soogid-joogid

Lähiajaloos, 20. sajandi eelviimasel kümnendil kure söömisest räägivad seda mäletavad inimesed ja mina olen nüüd see, kes selle loo üles tähendas.

Leedukate kajakasöömisest lugesin Kura säärt külastades ja seal kohalikku ajalugu tutvustavaid väljapanekuid uurides.

Kormoranide söömise õpetusi-retsepte leiab näiteks siit: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/31280745/kormoran-tuleks-kohe-parast-kuttimist-toiduks-tarvitada